Euroopa
ees on uus väljakutse – põgenikud. Vastusena võiks asutada õpperiigi.
Ma
pean silmas omamoodi õppeasutust, mis kujutab riiki just nagu mingi
õppekombinaat kujutab päristehast. Selles ebariigis võib elada, töötada, seal
võiks karjääri teha, seal on parlament ja valitsus, aga kogu tegevus kulgeb kutseliste
töötajate seire all, st et kõik need asjad nagu parlament, valitsus jt ei ole
ehtsad, need on just õppeparlament, õppevalitsus, õppekohus – õppeasutuse
töötajad suunavad nende tegevust. Nagu tavalises riigis, kui sa ei leia tööd,
sa saad elatisraha, aga sellest piisab vaid väga kitsaks elamiseks. Võib-olla maksab
„õppekodanikke“ ka mingit teoreetilist kursust läbima kohustada.
Samal
ajal kuraatorid hindavad su valmidust tsiviliseeritud ühiskonnas elamiseks. Kui
nad otsustavad et sa oled küll piisavalt valmis, sa saad mingi tunnistuse, mis annab
sulle õiguse Euroopasse kolida. Ilma selle tunnistuseta Euroopasse ei lubata, aga
õpperiiki sissepääs on täiesti vaba, mida ei või öelda väljapääsust, kas või kui keegi
omatahtsi otsustab oma kodumaale naasta. Ma usun, et Aafrikas võiks leida tühja maad, mida vastav valitsus oleks valmis rendile andma.
Peamine
probleem pagulastega on see, et Euroopasse jõudes nad leiavad end sellises
olukorras, kus kõik vajalik on juba tehtud, sest mitte töötades nad võivad vabalt
elada ja seda palju paremini kui oma kodumaal. Ja nad ei tahagi töötada, samas nõudes
endale ikka paremaid tingimusi – sest nad näevad, kuidas elavad ümberringi
teised inimesed ja sellepärast tunnevad end petetuna. Aga siin, õpperiigis
põgenik teab hästi, et midagi veel ei ole tehtud, ja ainult tema isiklikud pingutused
annavad talle läbipääsuloa uuele säravale elule Euroopas.
Õpperiigi
idee kõigepeal päästab neid, kes ei või/ei taha inimlikuvastastes režiimides
elada, samas see päästab Euroopa neist, kes ei jaga Euroopa väärtusi, aga ka
annab koolitust neile, kes küll tahab uueks eurooplasteks saada, aga kellel
pole kuskilt saada vajalikke oskusi. Ja võib juhtuda ka nii, et see puhub uut
elu läbikukkunud multikultuuri ideesse, mis hukutamise asemel hakkabki
rikastama.
