reede, 29. mai 2015

Tehkem õpperiik

Euroopa ees on uus väljakutse – põgenikud. Vastusena võiks asutada õpperiigi.
Ma pean silmas omamoodi õppeasutust, mis kujutab riiki just nagu mingi õppekombinaat kujutab päristehast. Selles ebariigis võib elada, töötada, seal võiks karjääri teha, seal on parlament ja valitsus, aga kogu tegevus kulgeb kutseliste töötajate seire all, st et kõik need asjad nagu parlament, valitsus jt ei ole ehtsad, need on just õppeparlament, õppevalitsus, õppekohus  õppeasutuse töötajad suunavad nende tegevust. Nagu tavalises riigis, kui sa ei leia tööd, sa saad elatisraha, aga sellest piisab vaid väga kitsaks elamiseks. Võib-olla maksab „õppekodanikke“ ka mingit teoreetilist kursust läbima kohustada.
Samal ajal kuraatorid hindavad su valmidust tsiviliseeritud ühiskonnas elamiseks. Kui nad otsustavad et sa oled küll piisavalt valmis, sa saad mingi tunnistuse, mis annab sulle õiguse Euroopasse kolida. Ilma selle tunnistuseta Euroopasse ei lubata, aga õpperiiki sissepääs on täiesti vaba, mida ei või öelda väljapääsust, kas või kui keegi omatahtsi otsustab oma kodumaale naasta. Ma usun, et Aafrikas võiks leida tühja maad, mida vastav valitsus oleks valmis rendile andma.
Peamine probleem pagulastega on see, et Euroopasse jõudes nad leiavad end sellises olukorras, kus kõik vajalik on juba tehtud, sest mitte töötades nad võivad vabalt elada ja seda palju paremini kui oma kodumaal. Ja nad ei tahagi töötada, samas nõudes endale ikka paremaid tingimusi – sest nad näevad, kuidas elavad ümberringi teised inimesed ja sellepärast tunnevad end petetuna. Aga siin, õpperiigis põgenik teab hästi, et midagi veel ei ole tehtud, ja ainult tema isiklikud pingutused annavad talle läbipääsuloa uuele säravale elule Euroopas.
Õpperiigi idee kõigepeal päästab neid, kes ei või/ei taha inimlikuvastastes režiimides elada, samas see päästab Euroopa neist, kes ei jaga Euroopa väärtusi, aga ka annab koolitust neile, kes küll tahab uueks eurooplasteks saada, aga kellel pole kuskilt saada vajalikke oskusi. Ja võib juhtuda ka nii, et see puhub uut elu läbikukkunud multikultuuri ideesse, mis hukutamise asemel hakkabki rikastama.